ŠÓĮŠČŹČ

Uni ja unenaod (estonii)

 ŠÅŹĪĢÅĶÄÓÅĢ

Ćėąāķą˙

Čńņīšč÷åńźą˙ ėč÷ķīńņü

Čńņīšč˙

Čńźóńńņāī

Ėčņåšąņóšą

Ģīńźāīāåäåķčå źšąåāåäåķčå

Ąāčąöč˙ č źīńģīķąāņčźą

Ąäģčķčńņšąņčāķīå ļšąāī

Ąšįčņšąęķūé ļšīöåńń

Ąšõčņåźņóšą

Żšćīķīģčźą

Żņčźą

ßēūźīāåäåķčå

Čķāåńņčöčč

Čķīńņšąķķūå ˙ēūźč

Čķōīšģąņčźą

Čńņīšč˙

Źčįåšķåņčźą

Źīģģóķčźąöčč č ńā˙ēü

Źīńģåņīėīćč˙

ĻĪÄĻČŃĄŅÜŃß

Šąńńūėźą šåōåšąņīā

ĻĪČŃŹ

Uni ja unenaod (estonii)

Uni ja unenaod (estonii)

Eesti Kõrgem Kommertskool

Psühholoogia kursusetöö

“Uni ja unenäod”

Õppejõud: professor J. Ennulo

Õpilane: Mark Maslov

ÕB - 11

Tallinn 1998

Sissejuhatus

Eesmärgiks on avada kursusetöö unenäo olemus võttes aluseks inimtegevuses

loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.

Unenäo psühholoogia

ENNUSTAMINE JA TÄHENDUSUNI LÄBI AEGADE

LOODUSRAHVASTE UNENÄOD

Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel läksid

Kanadasse indiaanlasi (huroone) õigesse usku pöörama:

,,Unenägu on oraakel, mille poole kõik need rahvad pöörduvad ja mida nad

kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sündmusi, K.assandra

(Troojd. kuninga Priamose tütar, ennustaja), kes hoiatab neid õnnetuste

eest, mis neid ähvardavad, harilik arst nende haigustes...

Kui pealik räägib ühelt poolt ja unenägu teiselt poolt, siis võib pealik

karjuda nii palju kui tahab — esimesena täidetakse unenäo käsk. Unenägu on

sagedasti eesistujaks nende nõupidamistel. Kauplemist, kalapüüki ja

küttimisf alustatakse harilikult unenäo loaga... Neil ei ole midagi nii

kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mõne unenäo pärast. öieti öelda

— see on huroonide peajumal."

Põhja-Ameerika irokeesi hõimurühma kuuluvate t ? e r o k i i d e kohta on

etnograafid märkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenäos juhtunud

ussihammustuse puhul.

Suurjärvistu ümbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tänini

alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb

nälgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ütleb

prognoosi ning annab soovitusi.

Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile,

nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.

,,Üks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes näinud

sugulist vahekorda ühe tema tütrega. Pealik nõudis alamalt täie pruudi

lunaraha selle põhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse,

mis seaduse järgi on võimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tütre

hind."

Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nähtud karistus ka

unes juhtunud abielurikkumise eest.

Etnograaf L. Sternberg kirjeldab üht Aafrika rändurit, kelle juurde tuli

150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nõudis kahjutasu orja

tapmise eest. Nimelt oli ta näinud unes, et võõras rändur oli tapnud tema

orja.

Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tähendus-unenägusid kahte

suurde liiki: tavalised tähendused ning teade, mille annab magajale surnu

vaim või jumal.

Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:

,,Unenägudel enestel on maagide nõiatoimingutes erakordselt suur tähtsus,

sest pärismaalaste arvates avaldub nendes nähtustes surnud maagide tahe."

Polüneeslaste kohta on kirjutatud nii:

,,0ma kutselt olid oraaklitele väga lähedased ennustajad, kes näiteks Havai

saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna järgi. Ei puudunud ka

unenäoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."

Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis

juhtus V sajandil e.Kr. sküüdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused

pole õiged.

,,Erinustajad hukatakse järgmisel viisil: vanker laotatakse hagu täis ja

härjad rakendatakse ette; ennustajatel köidetakse jalad kinni, käed

seotakse selja taha ning suud topitakse täis ja nad pannakse haokuhja

sisse. Haod süüdatakse põlema, härjad hirmutatakse lõhkuma ning kihutatakse

sõitma. Sageli hukkuvad härjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui

tiisel ära põleb, saavad härjad põgenema ning pääsevad ainult põletustega.

Siin kirjelda-tud viisil põletavad nad ennustajaid ka teistel põhjustel ja

nimetavad neid siis valeprohvetiteks.

Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kõik

meessoost järglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."

Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud

ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.

Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud

sölkuppide kohta järgmist: ,,Nägijat nimetatakse sölkuppidel ,,djutsilõ".

Ta näeb prohvetlikke unenägusid. Ka tajüb ta ärkvel paragnostiliselt

ümbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda ?amaani

haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta koju jääb ja haiget vaatama

tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist kodunt lahkub,

pole paranemisloo-tust."

Ka üks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko

kirjutab:

,,Bangosele omistati võime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi

pöörduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse

nime."

Ennustati nii unenägude kui lõkke praksumise iseärasus-te järgi.

Kauaaegsed tavad on taassündide jälgimisel ka t u v a ?amaanidel —

böönidel. V. Djakonova kirjutab:

,,Pärast samaani surma ei läinud ta hing ära. Tema võttis enda juurde taiga

või mägede isand, muutes ta kajaks või millekski tühjaks. Sellesse

perekonda pöördus pärilikkuse teel tagasi vaid,, böön" (samanistlik anne).

Erinevalt "sunusest" asub,, böön" pärast kandja surma kuskil lähedases

maakohas. Mõnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul

arvati, et ta on läinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.

Tugevad ?amaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest

,,böön" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline

samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bööniks. (Sama ettekuju-tus

on ka laamadel.)"

Tõenäoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste möju ulatunud ka

muistsesse Tiibeti bööni-religiooni, mille põhjal veel tänapäevalgi

otsitakse taassündinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vähem

tõenäoline, sest taassünniõpetus on levinud üle kogu Siberi, kusjuures

puuduvad märgatavad budistlikud mõjud. Võimalik on ka veel selline variant,

et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pärit ühisest eelkultuurist.

Elusaatust ennustasid tuva ?amaanid vana-aasta öhtulveel sünnimärkide

järgi. Tähtsamaid märke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas,

arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sünnimärke loeti

vastupidises järje-korras. Täpne märkide tõlgendus pole teada.

Ka meie kaugemal hõimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid

ennustuskombeid. Et laplased elavad üsna hõredalt asustatud alal, siis on

iga külalise tulek sündmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on

rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapärane ennete süsteem:

— kui paelad lähevad sõlme, tuleb võõraid;

— umbsõlme puhul on tulija vaene;

— tõmbsõlme puhul tuleb rikas;

— kui sõlme läks nööri ots, ei ela tulija kaua;

— kui sõlm tuli keskele, elab tulija kaua.

Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev

tähendus vasemast. Näiteks kui sügeleb vasem käsi, siis saad midagi;

sügeleb parem käsi — annad midagi.

Unesümbolid on laplastel möneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Näites:

purunenud tuba või ait tähistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust;

kui naine annab midagi, tähendab see haigust; purjusolek halba sündmust;

kui raske haige näeb end tervena, võib oodata surma.

Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tänini on käibel väljendid

nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni tähenduses). Väljend ,,meelt

lahutama" tähendab U. Masingu arvates hingerändu. Veel aastal 1071 on

Novgorodi kroonikas t?uudi (eesti) nõia transsi ehk lõvesse langemist

kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tänini säilinud veel Lõve jõe nimetus.

Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lõve-nimelised külad. Läti Henriku

kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne tähtsaid

sõjalis-poliitilisi sündmusi.

SUMER JA EGIPTUS

Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega

Kaldea) tunti unenägude tõlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed

preestrid. Nagu märgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie

ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" põhitähenduses ,,uneseletaja".

Ennustamisega üldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri

mantika üheks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mõju. Vana-

Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unenägu. See on pärit

muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgame?i eepose" esimeselt

kiilkirjatahvlilt. Unenäo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u.

2700 a. e.Kr.) on küll suur vägevuselt ja toreduselt, aga ta rõhub rahvast

liiga rängalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks älitugeva

loominimese — Enkidu. Templiprostituudi võlusid kasutades meelitab Gilgame?

Enkidu mägedest Uruki linna. Kui nad on linna jõudnud, ütleb prostituut

Enkidule:

,,Veel enne, kui sa mägedest alla laskusid, nägi Gilgame? Uruki linnäs sind

unes. Ärgates rääkis ta sellest oma emale:

,,Mu ema, ma nägin täna öösel und. Taevas oli täis tähti. NaguAnu (Sumeri

taevajumal — I.S.) sõjavägi, langes mu peale Inimene, kes sündinud mägedes.

Ma püiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma püüdsin teda heita, aga

ta ei kõikunud. Tema vastu tõusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu

sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hüppasin talle peale nagu naisele. Sain

tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me

mõõdaksime jõudu."

Rimat-Helit (Gilgame?i ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes teab kõike,

räägib isandale, Rimat-Helit, kõiketeadja, ütleb Gilgamesile:

See, keda nägid keset tähti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sõjavägi

sulle peale tormas, keda sa võitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on aus

ja tugev sõber. Ta aitab alati sõpra. Ta jõud saab kuulsaks üle kogu maa.

Ta jõud on suur nagu Anu sõjavägi."

Nagu eeposest teame, saidki Gilgame? ja Enkidu sõpradeks ja sooritasid koos

mitmeid võitlusi ja seiklusi.

Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unenägu. Seal on juttu reisist,

mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid.

(Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)

Kokku on Gilgame?i eeposes seitse unenädkirjeldust.

Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti sümboolsete

unenägude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele

tegevusele suurt tähendust omistati, näitab asjaolu, et kuningate ja

vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unenägude

seletaja ongi pärit Egiptusest, 12. dünastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).

Mõni näide üldse egiptuse sümboolikast. Tõusev täht tähistas inimese sündi,

rõngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat), kärg naist, ruut täiust

(mehe ja naise ühendus), süüdatud lamp hinge, päike head saatust, sõlm

abielu, puu oksakoht elujõudu.

Värvustest sümboliseeris helesinine kui püha värv vaimu, valge tarkust,

kuldne seadust ja must allilma.

Tihti oli unedel riikide saatusi määrav mõju. Nii viitab egüptoloog J.

Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on

hieroglüüfkirjas raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unenägu. Võimalik, et

tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dünastia, 751-656 a.e.Kr.)

egiptusepärase nimega.

Kuningas olevat ühel ööl näinud, et seisab näoga itta. Temast mõlemal pool

on aga kaks madu.

Kuninga und seletati nii, et lisaks^lõunasse jäävale Etioopiale saab ta ka

põhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.

Kuningas võtnudki ette sõjakäigu ja vallutanud põlise Egiptuse vaaraode

residentsi — Memphise.

Vanas Egiptuses oli põhimõte, et unenägusid saadab jumal, kes vajaduse

korral läkitab ka uneseletaja. Head uned pärinevad taeva- ja

ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned — kurjuse, tormi- ja sõjajumalalt

Setilt.

,,Gilgame?i eepose" järel on teiseks ülesmärgitud unenäoks arvatavasti

Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.

Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab

kivitahvlil hieroglüüfkirjas järgmist:

,,Momendil, mil Päike oli seniidis, nägi ta und. Talle tundus, nagu oleks

suur jumal ise temaga rääkinud:

,,Märka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra

Toom. Sa saad kuningriigi. Maa väheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Küllus ja

rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma

annan ülima kõigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind

katnud. Luba, et täidad mu südamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu

poeg, annetan võime, mu aitaja..."

Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule pühendatud

sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unenägu oli lubanud, oli Thutmosis IV

valitsusaeg pikk ja viljakas."

Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal

Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nõu,

kuidas terveks saada.

Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust ülestõusnud püha härja nimest:

Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis.

VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr.

Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pärsia sõjad, Pärsia

kaudu.

Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud

jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai

nimetuseks inkubatsioon.

Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni

poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele

Serapis) poeg.

Kui templiunes antud juhatus osutus õigeks, siis kingiti templile vastava

organi elevandiluust, hõbedast või kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna

veel selgituseks ,,kat onar" — une põhjal.

Üheks Kreeka unenäoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis

nähtus tervistumisunenäod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvõtte

unesümbolite tõlgendamisest — ,,0neirokritika".

Näiteks kästi ühel haigel unes süüa ,,sõrmi". Uneseletaja preestri seletuse

kohaselt sõi haige datleid, mida nimetati nende kuju järgi ka sõrmedeks, ja

tervistus.

Üks rinnapöletikuga naine nägi unes, et oinas imes ta haiget rinda,

misjärel see sai terveks. Uneseletaja käskis ravimit valmistada ühest

rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.

Huvitav on märkida, et toodud näites on rakendust leidnud sõnalised

sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unenägusid on

realistlikud ja iga unenäo seletamisel tuleb arvestada unenägija isiksust".

Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse tähelepanek, et

mõnikord avaldub haigus'köigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse

õpetustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander nägi unes

senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks väepealik Ptolemaios.

Cicero kirjutab sellest nii:

,,MafcedooTiia Aleksander, magades ühes telgis oma sõbr» Ptolemaiosega,

keda oli tabanud vaenlase mürginool, nägi sellist und : tema juurde tulnud

madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud käes suur omapärase

kuju ja värvusega ravimtaime juur, mida ta näitas Aleksandrile. Hommikul

ärgates olnud Aleksandril selle juure välimus hästi meeles. Ta saatnud

sõdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning

teised mürginoolest tabatud sõdurid said terveks."

Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.) sõbrataril Aspasial

tekkinud kord haavand lõuale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud

Veenus, kps ilmus tuvi kujul.

Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest räägib Herodotos.

,,Too Agariste (Periklese ema — I.S.) abiellus Xanthip-pos Ariphronose

pojaga ja kui ta õnnistatud seisukorras oli, nägi ta unes, et sünnib lõvi.

Ja mõni päev hiljem sünnitaski ta Periklese, Xanthippose poja."

,

Peale meditsiiniliste probleemide otsiti unenägudelt abi ka riiklikes

küsimustes. Spartas toimusid iga-aastased ,,eforad" — viie körgema

riigiametniku templiuned, mille järel koostati või muudeti seadusi. Et

riigimeeste võimed jäid tihtipeale kasinaks, loodi riiklike küsimuste

tähtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselised ennustajad.

Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe ääres Parnassose

mäe nõlval. Delfi oraakli tegutsemisest on teateid alates VII saj.e.Kr.

Ekstaatilisse seisundisse viidud naisprohvet püütia andis tähtsaid

ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. püütiamänge, mis olid muusikalis-

sportlikud võistlused ja mida peeti nagu olümpiamängegi iga nelja aasta

järel. Püütiamänge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini e.Kr.,

seega umbes 900 aastat.

Teatavasti oli Delfi oraakel pühitsetud ennustusjumal Apollonile, kes oli

ühtlasi Päikese jumal. Apolloni kaksikõde Artemis, nõidusjumalanna, oli aga

K u u jumalanna. Nii seostati ennustamist ja maagiat kah^ peamise

taevakehaga.

Püütia nimetus on võib-olla seotud Delfi oraakli eellooga. Varem valitses

Delfit draakon Python, kes olevat oma raske kehaga lömastanud mägesid.

Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja

rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.

V. Blavatski jt. ajaloolased väidavad, et Delfi pühamu kajastas Kreekas

Kreeta kultuuri mõju.

Apolloni võit Pythoni üle väljendab S. Lurje arvates ,,õhujumalate" võitu

vanemate paikkondlike maajumalate üle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk

manteia (oraeula on rooma termin) algselt pühendatud maajumalannale Gaiale.

Võimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse võrdkuju

Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototüüp).

Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et

Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.

Ennustustseremoonia käis Delfis järgmise rituaali kohaselt.

1. Ennustuse soovija tõi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste

samasugustega loosi, millises järjekorras Apolloni palge ette ilmuda.

2. Kui järjekord kätte jõudis, teatas saadik oma küsimuse spetsiaalsele

preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — püütiale.

3. Püütia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel järil

ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi või näritud teatud

taimi. Püütiale esitati küsimusi, mille peale ta vastanud üsna seosetult.

Seda tõlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui

saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hästi aru, tõlgendas seda teine

preester — eksegeet.

Delfi oraakleist on aegade jooksul säilinud kirjeldustes palju juttu.

Viimane Lüüdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma

rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit

ta võib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega

teatada, mida ta teeb kindlal päeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud õige

vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning

lambatalle.

Delfi oraakel hakkas oma tähtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka

sattus Rooma riigi võimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse

nõu küsima. Oraakel langes järk-järgult tavalise, raha eest elusaatust oma

raske kehaga lömastanud mägesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu

noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid

teada Zeusi tahet.

V. Blavatski jt. ajaloolased väidavad, et Delfi pühamu kajastas Kreekas

Kreeta kultuuri mõju.

Apolloni võit Pythoni üle väljendab S. Lurje arvates ,,õhujumalate" võitu

vanemate paikkondlike maajumalate üle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk

manteia (oraeula on rooma termin) algselt pühendatud maajumalannale Gaiale.

Võimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse võrdkuju

Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototüüp).

Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et

Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.

Ennustustseremoonia käis Delfis järgmise rituaali kohaselt.

1. Ennustuse soovija tõi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste

samasugustega loosi, millises järjekorras Apolloni palge ette ilmuda.

2. Kui järjekord kätte jõudis, teatas saadik oma küsimuse spetsiaalsele

preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — püütiale.

3. Püütia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel järil

ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi või näritud teatud

taimi. Püütiale esitati küsimusi, mille peale ta vastanud üsna seosetult.

Seda tõlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui

saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hästi aru, tõlgendas seda teine

preester — eksegeet.

Delfi oraakleist on aegade jooksul säilinud kirjeldustes palju juttu.

Viimane Lüüdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma

rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit

ta võib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega

teatada, mida ta teeb kindlal päeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud õige

vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning

lambatalle.

Delfi oraakel hakkas oma tähtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka

sattus Rooma riigi võimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse

nõu küsima. Oraakel langes järk-järgult tavalise, raha eest elusaatust

ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lõpetas oraakel tegevuse.

Muuseas on Delfi oraakli pärast ka ,,püha sõda" peetud. See oli 352.

a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma poliitilisi sihte

silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud

Delfi templi vara ning maksid sellest sõduritele palka. Kreeklased said

Makedoonia Aleksandrilt lüüa ja Delfi oraakel säilitas veel mõneks

sajandiks oma funktsioonid.

Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vähem tähtsaid oraaklipaiku. Tuntuim

ja vanim oli Dodona tammehiis. See asus Põhja-Kreekas muistses Epiirias,

kus pühade tammede kohina järgi püüti Zeusi tahet teada saada.

Dodona hiiest räägib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiis

asutatud juba enne VI sajandit.

Ajaloolase M. Hvostovi andmete kohaselt elas just Dodonas muistne

helleenide höim, kelle nime järgi hakati edaspidi nimetama kõiki kreeklasi

helleenideks ja kreeka kultuurimõju hellenismiks.

Oma tegevuse lõpetas Dodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona

oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mõttelisi ennustusi. Näiteks öelnud ta

Lüütia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pärsia sõja kohta nõu küsima:

,,Kui iiletad Halyse jõe, purustad suure riigi!" Kroisos ületas jõe... ja

purustas oma riigi!

Spartalased olevat enne kui arkaadlastega sõtta astusid, küsinud sõja

tulemust. Vastus olnud lakooniline: ,,Sõda' pisarateta." Spartalased

võitsid, kaotamata ühtegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud,

naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii

arvab skeptik A. Beljavski. Minu arvates võiks viimast ennustust siiski

õigeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas või

võõrsil). Ja võita sõda ilma ühegi kaotuseta pole just kergesti

prognoositav sündmus.

Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis ja Delfi lähedal Abais.

Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pühamu.

Kreeka-Pärsia sõdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mõlema poole väejuhid ka

oma unenägudest. Herodotose andmeil olevat Pärsia kuningas Xerxes 1

sõjakäigu Kreeka vastu ette võtnüd oma unenäo tõttu. Ta näinud unes

jumalust, kes andnud käsu Hellasega sõdida.

Plutarehose andmeil näinud Kimon, Kreeka väejuht Kreeka-Pärsia sõjas, enne

Egiptusse ja Küprosele soori-tatud sõjaretke und:

,,Ta nägi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise vahele on kuulda ka

sõnu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"

Unenägu tõlgendanud Kimoni sõber, uneseletaja Antifi-los nii:

,,Koer — see on vaenlane. Kõne ja haukumise vaheldumine on Pärsia vägi, mis

koosneb nii kreeklastest kui barbaritest. Koerale meelepärane olla —

tähendab surra.""

Nii juhtuski, et Kimon tõi Kreekale võidu, kuid hukkus ise Küprose juures

peetud lahingus 449 a.e.Kr.

Herodotosel on veel teateid Ateena endise türanni Hippiase kohta, kes oli

sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning võitles Maratoni lahingus

pärslaste poolel. Herodotos kirjutab:

,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni alla pärast seda,

kui ta eelmisel ööl oli näinud [...], et ta inagas oma lihase emaga. Seda

unenägu seletas ta nõnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuesti võimule

ning sureb vanul päevil oma kodumaal. Nõnda tõlgendas ta siis oma unenägu."

Maratoni lähistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja üks liikuv hammas

kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jätkab:

,,Kui aga hammas nähtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:

,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial seda oma võimu alla. Selle

osa, mis õigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.

Hippias oletas siis, et unenägu on sel viisil täide läinud."

Nagu ajaloost teada, kaotasid pärslased Maratoni lahingu väiksemaarvulise

Kreeka sõjaväe vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembris

surmavalt haavata.

Herodotos pajatab ka kuulsast Termopüülide lahingust. Delfi oraakel oli

ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik või Sparta kuningas

peab hukkuma. Herodotos kirjutab:

,,Termopüülides vübivatele helleenidele oli ennustaja Magistias pärast

ohvriloomade silmitsemisf kõige esimese-m öelnud, et neil tuleb koidikul

surra."

Herodotos räägib ka Termopüülide raidkirjast:

,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui

läbisid teel just Speraeheiose vood.

Ennustaja küll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta

nüüd spartalaste kuninga väest."

Endelisi märkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.

Üldtuntud on seik, et Aleksander nägi enne Foiniikia linna Tüürose

vallutamist kilbil tantsivat saatürit. Unesele-taja Aristandes ütles, et

see tähendab ,,Sa Tyros" (sinu Tüüros).

Aleksander võttis nõuks Tüürost rünnata ja vallutas linna.

H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vägi pääsenud Aasia-

sõjakäigul vaid tänu väepealik Dionysose hoiatavale unele.

Enne 332. a.e.Kr. Pärsiasse ettevõetud sõjaretke külastas Aleksander veel

üht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:

,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palverännaku Siva

oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste

veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid

Amonit Zeusiga.

Aleksander küsis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele

kinnituse. Plaanitsedes riskantset sõjakäiku kogu Pärsia vallutamiseks ning

põrgates seejuures makedoonia ülikute vastuseisule, otsustas ta, et

üldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polütikat."

Makedoonia Aleksandrile määratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni

enne oma surma. Ta ütles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa päeva pärast

Babülo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr.

Babülonis.

Plato andmeil näinud ennustavat und ka kuulus mõttetark Sokrates. Kolm

päeva enne oma sunnitud enesetappu öelnud ta sõber Kritiasele, et sureb. Ta

näinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose värssi.

Värsis oli öeldud: ,,Kolme päeva pärast langed sa maapinnale."

Vana-Kreeka perioodil kujunesid välja ka põhilised ennustuskunsti, mantika

moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid

luud, viled, käejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune,

kristall, õli, tuli, ohvrilooma sisikond, täringud, kivid, lamp, laip,

küüned, muna, linnud, pulgad, õhk, numbrid, tähed, endelised sündmused jt.

Ega tänapäeval palju uuendusi olegi juurde mõeldud — ehk üksnes kohvipaks,

kaardid ja taldrikukeerutamine.

4. VANA-ROOMA

Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse

753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lääne-Rooma riik germaanlaste ja

teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia

rahvad — etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr.

omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada.

Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) järgi ennustamist. mida harrastasid

etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses

(haruspeksia) võime ära tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id.

Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on

arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega — püromantiaga, mille

vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud

organismi tule sümboliks. Vanimad maksaennustamise teated on pärit Vana-

Sumerist.

Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas

oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja

algas uus, vabariiklik ajajärk.

Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lõppu

unes ette näinud.

Rooma kuningliku perioodi kohta on märkmeid ajaloola-sel N. Ma?kinil:

,,...sageli pöörduti nõu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes

arfasid jumala tahte lindude lennu järgi ja selle põhjal, kuidas nokivad

teri pühad kanad. Pärimuse järgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult

aga vist vabarngi algul nn. sibülliraamatud. Nende raamatute koostajaks

peeti ennustajat, Kyme sibülli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid

kreeka-keelseid ennustusi. Sibülliraamatute poole pöörduti vaid

erakordsetel juhtudel. Nende säilitamine oli usaldatud erilistele

preestritele ja tõlgendajatele."

Lisada võiks veel seda, et sibülliraamatud hävisid Rooma tulekahju ajal 83.

a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali käskis Rooma väejuht Stilieho

aastal 400 põletada.

Esimeseks sibülliks on peetud Trooja kuninga Priamose tütart Kassandrat.

Kreeka mõjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibülli.

Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka

koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Lõuna-Itaalia läänerannikul

Napoli lähedal. Rooma vöimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.

Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia üha rohkem ka kultuurilisi

mõjutusi. Eriti suur oli Kreeka mõju. Kreeka põhilised jumalad võeti üle

nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama

Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars,

Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale

Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.

Selle jumalate rea tõin, et näidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on

säilitanud oma põhilise nimekuju ja funktsiooni.

Ennustusvõimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On näiteks

teateid suurest Sitsiilia orjade ülestõusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6

aastat orjade käes, vermiti isegi oma münte ülestõusu juhi Eunuse

portreega. Alles mitme konsuli ühendatud armeed suutsid orjadest võitu

saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Ma?kin järgmist:

,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega käis kaasas võimeka maagi ja

ennustaja kuulsus. Räägiti, nagu oleks Eunus suure süüria jumala Athagali

kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati süüria tsaaride nimega

Antioehoseks."

Ülestõusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga tema loovutas oma võimu

Eunusele kui populaarsemale.

Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tõusid Sitsiilia orjad jälle

üles. See oli 104.-101. a.e.Kr.

N. Ma?kin kirjutab:

,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas

selleks loomade sisikonda. Salvius võttis endale nimeks Triphon."

Ka seekord oli ülestõusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks

tähtede järgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.

Huvitav! Kui eelmise ülestõusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile,

siis kuidas talitati kahe ennustajaga?

Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusväärsemaks

või ka operatiivsemaks kui astroloogiat.

Kuigi roomlastel olid omad sibüllid, pöördusid nad erakordsetes olukordades

Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago

väejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sõjaväe ja oleks võinud

rünnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma

raamatus ,,Hannibal" nõnda:

,,0raakel luges üle jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua.

Ta andis ka nõu, kuidas seda teha. Süs aga lisas: ,,Kui te, roomlased,

nõnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord

muutub õnnelikuks )a võit sõjas jääb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad

edenevad hästi ja ta päästetakse, saatke Apolloni püütiale kinke

sõjasaagist ja raha, mida saate sõjasaagi müügist. Austage sõjamehe

relvastust, hoiduge ohjeldamatust lõbutsemisest."

Aga ka see, Rooma riigile kõige ohtlikum sõda, II sõda Kartaagoga. olevat

alguse saanud Hannibali unenäost. Selle tagajärjel olevat ta otsustanud

Kartaago valitsejate nõusolekuta rünnata Rooma ,,mõjusfääri" kuuluvat Sagun-

tumi linnä. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:

,,Arvatavasti sellel ajal levisid sõdurite ja mitte ainult sõdurite seas

kuuldused imepärasest unenäost, mida Hannibal näinud ja mis ennustanud

võitu."

Üks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sõja jooksul oli aastal 216,

veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sõjaväele lõksu: jättis

oma laagri näiliselt maha, kullahunnikud nähtaval, lõkked põlemas. Ise aga

jäi tee äärde varitsema, et ootamatult rünnata. Luure teatas konsul Marius

Statiliusele, et tegemist on arvatavasti löksuga, ja otsustati kindlustatud

laagrist mitte väljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:

,,Marius Statiliuse teadaanne põhjustas efekti, mis oli vastupidine

sellele, mida ootas Emilius Paulus. Södurid hakkasid veel valjemalt ja

otsustavamalt nõudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral

lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis käsu teele asuda ja

vaid viimasel hetkel õnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide

riviembleemid kanti juba väravast välja, kui Emiliuse saadik teatas

Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet

(minu sõrendus — I.S.).

Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda

ülesköetud sõdureid, et pöördutaks tagasi laagrisse."

Seega — kui haned päästsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma

impeeriumiga!

On säilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma kõnemees Ci,cero nägi unes

tulevast Rooma keisrit Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas.

Muuseas oli Augustus see, kes võitis 31. a.e.Kr. relvastatud vöimuvõitluses

Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.

Üldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. märtsil 44. a.). On teada, et sibüll

oli Caesarit hoiatanud 15. märtsi eest. Teel senaatorite nõupidamisele

kohanud Caesar sibülli ja öelnud, et 15. märts on käes, aga midagi erilist

pole juhtunud. Sibüll vastanud: ,,Käes, kuid mitte läbi!"

Edasi kirjutab ajaloolane Grube:

,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest öösel hirmsaid unenägusid

näinud. Südamest palus Calpurnia 15. märtsi hommikul, et Caesar koju jääks.

Tõesti tahtis Caesar abikaasale järele anda ja konsul Antoniusel enese

asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga üks Brutuse sugulane tuli ta

järele ja meelitas teda, nii et ta ligi läks."

Tagajärg on teada — 23 noahaava.

Mida Calpurnia nägi? V. Bitneri andmete järgi näinud ta unes, et mehe büst

jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud näha pistodadega mõrvareid.

PIIBEL UNENÄGUDEST

Piiblist leiame 12 prohvetliku unenäo kirjeldust. Need on 1 Moosese,

Kohtumõistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lähemalt.

1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenägu. Jehoova ilmutab end unes

ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvõsa

tulevast võimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.

1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenäost. Jumala ingel selgitas talle

Labani riukaid ja käskis oma sünnimaale minna.

1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi unenägu, mida ta jutustas

oma vendadele.

,,Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid väljal ja vaata, minu vihk tõusis

äkki üles ja jäi ka püsti seisma ja vaata, teie vihud tulid tema ümber ja

kummardasid minu vihu ette."

Ja tema vennad ütlesid temale: ,,Peäksid sina õieti kuningaks meie üle

saama? Kas sa peaksid õieti valitsema meie üle? Ja nemad võtsid teda veel

enam vihata, tema unenägude pärast ja ta kõnede pärast."

1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ühest unenäost. ,,Ja ta nägi veel unes

teise unenäo ja jutustas seda oma vendadele ja ütles: ,,Vaata, ma olen unes

veel ühe unenäo näinud ja vaata, päev ja kuu ja 11 tähte kummardasid minu

ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma vendadele ja ta isa sõitles

teda ja ütles temale: ,,Mis unenägu see on, inis sa unes näinud? Kas mina

ja su ema ja su vennad peavad õieti tulema ja sinu ette kummardama maani?""

1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao õukonnast. ,,Ja keldriteenrite

ülevaataja jutustas oma unenäo Joosepile ja ütles temale: Mu unenäo sees

oli nõnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu küljes olid kolm

oksa ja need olid pakatamas, ta õied olid välja tulnud ja tema kobarate

küljes olid marjad valmis saanud. Ja vaarao karikas oli mu käes ja ma

võtsin vunamarjad ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika

vaarao kätte."

Ja Joosep ütles temale: See on tema seletus: kolm oksa on kolm päeva. Enne

kui kolm päeva mööda saab, tõstab vaarao su pea üles (keldriteenrite

ülevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sind jälle su

ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kätte endise viisi järele kui

sa olid ta keldri ülevaataja." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19.

,,Kui pagarite ülevaataja (oli ka vangis koos keldriülema ja Joosepiga —

I.S.) nägi, et ta hästi oli ära seletanud, siis ütles ta Joosepi vastu:

,,Mina olen ka unes näinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu pea peal.

Ja ülema korvi sees oli kõiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud sõid

seda korvist mu pea pealt ära."

Ja Joosep vaatas ja ütles: ,,See on tema seletus: kolm feorvi on kolm

päeva. Enne kui kolm päeva mööda saab, võtab vaarao su pea otsast ära ja

poob sind üles puusse ja linnud söövad su liha sinu pealt ära." Nii see ka

juhtus.

1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenägu seletama:

,,Ja vaarao ütles Joosepi vastu: ,,Mu unenäos oli nõnda see: vaata, ma

seisin jõe ääres. Ja vaata, jõest tõusid üles seitse lehma, mis lihavad

liha poolest ja ilusad pealt näha ja nemad sõid aasa peal.

Ja vaata, teist seitse lehma tõusid nende järel üles, väetimad ja väga

pahad pealt näha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kõige Egiptuse maal

säherdusi pahu näinud.

Ja lahjad pahad lehmad sõid need seitse esimest lihavat lehma ära. Ja nemad

said nende kõhtu ega olnud tunda, et nemad nende kõhtu saanud. Ja nende

nägu oli paha, nõnda kui ennegi. Ja ma ärkasin üles.""

Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jätkab vaarao nõnda:

,,Pärast nägin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tõusid ühest

kõrrest, täied ja head.

Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest ära kõrvetatud pead

tõusid nende järel üles.

Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead ära."

Järgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse

nälja-aastat, kus kõik kogutud vili ära süüakse. Joosep lisab:

,,Ja et unenägu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on

Jumalast tõesti seatud ja et Jumal pea jõuah seda tegema."

Kohtumõistjate 7, 13-15.

On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitväeosa ja rohkearvulise

Midjani sõjaväe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sõdurite

vestlust.

,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele üht unenägu ja ütles:

,,Vaata, ma nägin unes ja vaata, üks küpsetatud odraleib veeretas end

Midjanite leeri ja kui see telkidele külge sai, siis lõi ta neid, et nemad

maha langesid ja lõi alumise poole peale ja telgid olid maas."

Ja teine vastas ja ütles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase

poja Kideoni mõõk. Jumal on ta kätte andnud Midjani rahva ja kõik leeri."

Ja see sündis kui Kideon unenäo juttu kuulis ja selle seletust, siis

kummardas tema ja läks tagasi lisraeli leeri ja ütles: ,,Tõuske üles, sest

Jehova on Midjani leeri teie kätte andnud.""

Ja nii see sündiski.

Tanieli 2. pt.

Paabeli kuningas Nebukadnetsar nägi und, aga Kaldea targad ei saanud seda

seletada, ning määrati seetõttu hukkamisele.

,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ühes nägemises öösel. Siis kiitis

Taniel taeva Jumalat.

Taniel läinud ku'ninga juurde ja kõigepealt jutustanud talle vaid kuningale

teadaolnud unenäo:

,,Sina, kuningas, nägid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju

oli suur ja tema au selgus oli väga kallis, see seisis su kohal ja oli

hirmus pealt näha.

Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta käevarred hõbedast, tema kõht

ja puusad olid vasest. Tema sääred olid rauast, tema jalad olid muist

rauast, muist savist.

Sa nägid, kui üks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kätega ja lõi kuju

tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki.

Siis pekseti rusuks ühtlasi raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said ära

nõnda kui põrm viljapeksu põranda pealt ja tuul viis need ära ja neile ei

leitud ühtegi paika.

Aga kivi, mis kuju •maha lõi, sai suureks mäeks ja täitis kõik maailma.

See on see unenägu. Nüüd tahame kuninga ette öelda, mis see tähendab.

Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud

kuningriigi, väe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.

Ja sinu järel tõuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas

kuningriik, mis vasest, mis kõige maa üle peab valitsema. Ja neljas

kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepärast et raud kõik puruks

peksab ja vaeseks teeb. Nõnda peab see, otsegu raud, mis kõik asjad pihuks

lööb, rusuks peksma ja pihuks lööma.

Et sa aga oled näinud jalad ja sõrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast

olevat, on see: see peab üks lõhkilöödud kuningriik olema, aga raua tugevus

on seal sees, nõnda kui sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat.

Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see: teine osa

kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.

Et sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad

end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jää mitte teineteise külge

kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""

Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see õige seletus.

Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenägu.

,,...ma nägin ja vaata, üks puu oli kesk maa peal ja ta kõrgus oli suur.

Suur oli puu ja jäme ja ta kõrgus ületas taevast saadik ja see oli näha

kõige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli

toidust kõigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid

Ńņšąķčöū: 1, 2


© 2008
Ļīėķīå čėč ÷ąńņč÷ķīģ čńļīėüēīāąķčč ģąņåščąėīā
ēąļšåłåķī.