Uni ja unenaod (estonii)

Uni ja unenaod (estonii)

Eesti Kхrgem Kommertskool

Psьhholoogia kursusetцц

“Uni ja unenдod”

Хppejхud: professor J. Ennulo

Хpilane: Mark Maslov

ХB - 11

Tallinn 1998

Sissejuhatus

Eesmдrgiks on avada kursusetцц unenдo olemus vхttes aluseks inimtegevuses

loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.

Unenдo psьhholoogia

ENNUSTAMINE JA TДHENDUSUNI LДBI AEGADE

LOODUSRAHVASTE UNENДOD

Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel lдksid

Kanadasse indiaanlasi (huroone) хigesse usku pццrama:

,,Unenдgu on oraakel, mille poole kхik need rahvad pццrduvad ja mida nad

kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sьndmusi, K.assandra

(Troojd. kuninga Priamose tьtar, ennustaja), kes hoiatab neid хnnetuste

eest, mis neid дhvardavad, harilik arst nende haigustes...

Kui pealik rддgib ьhelt poolt ja unenдgu teiselt poolt, siis vхib pealik

karjuda nii palju kui tahab — esimesena tдidetakse unenдo kдsk. Unenдgu on

sagedasti eesistujaks nende nхupidamistel. Kauplemist, kalapььki ja

kьttimisf alustatakse harilikult unenдo loaga... Neil ei ole midagi nii

kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mхne unenдo pдrast. цieti цelda

— see on huroonide peajumal."

Pхhja-Ameerika irokeesi hхimurьhma kuuluvate t ? e r o k i i d e kohta on

etnograafid mдrkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenдos juhtunud

ussihammustuse puhul.

Suurjдrvistu ьmbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tдnini

alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb

nдlgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ьtleb

prognoosi ning annab soovitusi.

Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile,

nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.

,,Ьks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes nдinud

sugulist vahekorda ьhe tema tьtrega. Pealik nхudis alamalt tдie pruudi

lunaraha selle pхhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse,

mis seaduse jдrgi on vхimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tьtre

hind."

Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nдhtud karistus ka

unes juhtunud abielurikkumise eest.

Etnograaf L. Sternberg kirjeldab ьht Aafrika rдndurit, kelle juurde tuli

150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nхudis kahjutasu orja

tapmise eest. Nimelt oli ta nдinud unes, et vххras rдndur oli tapnud tema

orja.

Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tдhendus-unenдgusid kahte

suurde liiki: tavalised tдhendused ning teade, mille annab magajale surnu

vaim vхi jumal.

Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:

,,Unenдgudel enestel on maagide nхiatoimingutes erakordselt suur tдhtsus,

sest pдrismaalaste arvates avaldub nendes nдhtustes surnud maagide tahe."

Polьneeslaste kohta on kirjutatud nii:

,,0ma kutselt olid oraaklitele vдga lдhedased ennustajad, kes nдiteks Havai

saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna jдrgi. Ei puudunud ka

unenдoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."

Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis

juhtus V sajandil e.Kr. skььdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused

pole хiged.

,,Erinustajad hukatakse jдrgmisel viisil: vanker laotatakse hagu tдis ja

hдrjad rakendatakse ette; ennustajatel kцidetakse jalad kinni, kдed

seotakse selja taha ning suud topitakse tдis ja nad pannakse haokuhja

sisse. Haod sььdatakse pхlema, hдrjad hirmutatakse lхhkuma ning kihutatakse

sхitma. Sageli hukkuvad hдrjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui

tiisel дra pхleb, saavad hдrjad pхgenema ning pддsevad ainult pхletustega.

Siin kirjelda-tud viisil pхletavad nad ennustajaid ka teistel pхhjustel ja

nimetavad neid siis valeprohvetiteks.

Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kхik

meessoost jдrglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."

Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud

ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.

Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud

sцlkuppide kohta jдrgmist: ,,Nдgijat nimetatakse sцlkuppidel ,,djutsilх".

Ta nдeb prohvetlikke unenдgusid. Ka tajьb ta дrkvel paragnostiliselt

ьmbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda ?amaani

haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta koju jддb ja haiget vaatama

tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist kodunt lahkub,

pole paranemisloo-tust."

Ka ьks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko

kirjutab:

,,Bangosele omistati vхime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi

pццrduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse

nime."

Ennustati nii unenдgude kui lхkke praksumise iseдrasus-te jдrgi.

Kauaaegsed tavad on taassьndide jдlgimisel ka t u v a ?amaanidel —

bццnidel. V. Djakonova kirjutab:

,,Pдrast samaani surma ei lдinud ta hing дra. Tema vхttis enda juurde taiga

vхi mдgede isand, muutes ta kajaks vхi millekski tьhjaks. Sellesse

perekonda pццrdus pдrilikkuse teel tagasi vaid,, bццn" (samanistlik anne).

Erinevalt "sunusest" asub,, bццn" pдrast kandja surma kuskil lдhedases

maakohas. Mхnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul

arvati, et ta on lдinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.

Tugevad ?amaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest

,,bццn" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline

samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bццniks. (Sama ettekuju-tus

on ka laamadel.)"

Tхenдoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste mцju ulatunud ka

muistsesse Tiibeti bццni-religiooni, mille pхhjal veel tдnapдevalgi

otsitakse taassьndinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vдhem

tхenдoline, sest taassьnniхpetus on levinud ьle kogu Siberi, kusjuures

puuduvad mдrgatavad budistlikud mхjud. Vхimalik on ka veel selline variant,

et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pдrit ьhisest eelkultuurist.

Elusaatust ennustasid tuva ?amaanid vana-aasta цhtulveel sьnnimдrkide

jдrgi. Tдhtsamaid mдrke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas,

arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sьnnimдrke loeti

vastupidises jдrje-korras. Tдpne mдrkide tхlgendus pole teada.

Ka meie kaugemal hхimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid

ennustuskombeid. Et laplased elavad ьsna hхredalt asustatud alal, siis on

iga kьlalise tulek sьndmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on

rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapдrane ennete sьsteem:

— kui paelad lдhevad sхlme, tuleb vххraid;

— umbsхlme puhul on tulija vaene;

— tхmbsхlme puhul tuleb rikas;

— kui sхlme lдks nццri ots, ei ela tulija kaua;

— kui sхlm tuli keskele, elab tulija kaua.

Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev

tдhendus vasemast. Nдiteks kui sьgeleb vasem kдsi, siis saad midagi;

sьgeleb parem kдsi — annad midagi.

Unesьmbolid on laplastel mцneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Nдites:

purunenud tuba vхi ait tдhistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust;

kui naine annab midagi, tдhendab see haigust; purjusolek halba sьndmust;

kui raske haige nдeb end tervena, vхib oodata surma.

Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tдnini on kдibel vдljendid

nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni tдhenduses). Vдljend ,,meelt

lahutama" tдhendab U. Masingu arvates hingerдndu. Veel aastal 1071 on

Novgorodi kroonikas t?uudi (eesti) nхia transsi ehk lхvesse langemist

kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tдnini sдilinud veel Lхve jхe nimetus.

Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lхve-nimelised kьlad. Lдti Henriku

kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne tдhtsaid

sхjalis-poliitilisi sьndmusi.

SUMER JA EGIPTUS

Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega

Kaldea) tunti unenдgude tхlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed

preestrid. Nagu mдrgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie

ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" pхhitдhenduses ,,uneseletaja".

Ennustamisega ьldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri

mantika ьheks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mхju. Vana-

Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unenдgu. See on pдrit

muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgame?i eepose" esimeselt

kiilkirjatahvlilt. Unenдo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u.

2700 a. e.Kr.) on kьll suur vдgevuselt ja toreduselt, aga ta rхhub rahvast

liiga rдngalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks дlitugeva

loominimese — Enkidu. Templiprostituudi vхlusid kasutades meelitab Gilgame?

Enkidu mдgedest Uruki linna. Kui nad on linna jхudnud, ьtleb prostituut

Enkidule:

,,Veel enne, kui sa mдgedest alla laskusid, nдgi Gilgame? Uruki linnдs sind

unes. Дrgates rддkis ta sellest oma emale:

,,Mu ema, ma nдgin tдna ццsel und. Taevas oli tдis tдhti. NaguAnu (Sumeri

taevajumal — I.S.) sхjavдgi, langes mu peale Inimene, kes sьndinud mдgedes.

Ma pьiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma pььdsin teda heita, aga

ta ei kхikunud. Tema vastu tхusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu

sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hьppasin talle peale nagu naisele. Sain

tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me

mххdaksime jхudu."

Rimat-Helit (Gilgame?i ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes teab kхike,

rддgib isandale, Rimat-Helit, kхiketeadja, ьtleb Gilgamesile:

See, keda nдgid keset tдhti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sхjavдgi

sulle peale tormas, keda sa vхitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on aus

ja tugev sхber. Ta aitab alati sхpra. Ta jхud saab kuulsaks ьle kogu maa.

Ta jхud on suur nagu Anu sхjavдgi."

Nagu eeposest teame, saidki Gilgame? ja Enkidu sхpradeks ja sooritasid koos

mitmeid vхitlusi ja seiklusi.

Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unenдgu. Seal on juttu reisist,

mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid.

(Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)

Kokku on Gilgame?i eeposes seitse unenдdkirjeldust.

Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti sьmboolsete

unenдgude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele

tegevusele suurt tдhendust omistati, nдitab asjaolu, et kuningate ja

vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unenдgude

seletaja ongi pдrit Egiptusest, 12. dьnastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).

Mхni nдide ьldse egiptuse sьmboolikast. Tхusev tдht tдhistas inimese sьndi,

rхngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat), kдrg naist, ruut tдiust

(mehe ja naise ьhendus), sььdatud lamp hinge, pдike head saatust, sхlm

abielu, puu oksakoht elujхudu.

Vдrvustest sьmboliseeris helesinine kui pьha vдrv vaimu, valge tarkust,

kuldne seadust ja must allilma.

Tihti oli unedel riikide saatusi mддrav mхju. Nii viitab egьptoloog J.

Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on

hieroglььfkirjas raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unenдgu. Vхimalik, et

tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dьnastia, 751-656 a.e.Kr.)

egiptusepдrase nimega.

Kuningas olevat ьhel ццl nдinud, et seisab nдoga itta. Temast mхlemal pool

on aga kaks madu.

Kuninga und seletati nii, et lisaks^lхunasse jддvale Etioopiale saab ta ka

pхhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.

Kuningas vхtnudki ette sхjakдigu ja vallutanud pхlise Egiptuse vaaraode

residentsi — Memphise.

Vanas Egiptuses oli pхhimхte, et unenдgusid saadab jumal, kes vajaduse

korral lдkitab ka uneseletaja. Head uned pдrinevad taeva- ja

ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned — kurjuse, tormi- ja sхjajumalalt

Setilt.

,,Gilgame?i eepose" jдrel on teiseks ьlesmдrgitud unenдoks arvatavasti

Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.

Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab

kivitahvlil hieroglььfkirjas jдrgmist:

,,Momendil, mil Pдike oli seniidis, nдgi ta und. Talle tundus, nagu oleks

suur jumal ise temaga rддkinud:

,,Mдrka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra

Toom. Sa saad kuningriigi. Maa vдheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Kьllus ja

rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma

annan ьlima kхigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind

katnud. Luba, et tдidad mu sьdamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu

poeg, annetan vхime, mu aitaja..."

Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule pьhendatud

sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unenдgu oli lubanud, oli Thutmosis IV

valitsusaeg pikk ja viljakas."

Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal

Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nхu,

kuidas terveks saada.

Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust ьlestхusnud pьha hдrja nimest:

Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis.

VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr.

Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pдrsia sхjad, Pдrsia

kaudu.

Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud

jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai

nimetuseks inkubatsioon.

Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni

poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele

Serapis) poeg.

Kui templiunes antud juhatus osutus хigeks, siis kingiti templile vastava

organi elevandiluust, hхbedast vхi kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna

veel selgituseks ,,kat onar" — une pхhjal.

Ьheks Kreeka unenдoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis

nдhtus tervistumisunenдod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvхtte

unesьmbolite tхlgendamisest — ,,0neirokritika".

Nдiteks kдsti ьhel haigel unes sььa ,,sхrmi". Uneseletaja preestri seletuse

kohaselt sхi haige datleid, mida nimetati nende kuju jдrgi ka sхrmedeks, ja

tervistus.

Ьks rinnapцletikuga naine nдgi unes, et oinas imes ta haiget rinda,

misjдrel see sai terveks. Uneseletaja kдskis ravimit valmistada ьhest

rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.

Huvitav on mдrkida, et toodud nдites on rakendust leidnud sхnalised

sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unenдgusid on

realistlikud ja iga unenдo seletamisel tuleb arvestada unenдgija isiksust".

Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse tдhelepanek, et

mхnikord avaldub haigus'kцigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse

хpetustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander nдgi unes

senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks vдepealik Ptolemaios.

Cicero kirjutab sellest nii:

,,MafcedooTiia Aleksander, magades ьhes telgis oma sхbr» Ptolemaiosega,

keda oli tabanud vaenlase mьrginool, nдgi sellist und : tema juurde tulnud

madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud kдes suur omapдrase

kuju ja vдrvusega ravimtaime juur, mida ta nдitas Aleksandrile. Hommikul

дrgates olnud Aleksandril selle juure vдlimus hдsti meeles. Ta saatnud

sхdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning

teised mьrginoolest tabatud sхdurid said terveks."

Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.) sхbrataril Aspasial

tekkinud kord haavand lхuale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud

Veenus, kps ilmus tuvi kujul.

Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest rддgib Herodotos.

,,Too Agariste (Periklese ema — I.S.) abiellus Xanthip-pos Ariphronose

pojaga ja kui ta хnnistatud seisukorras oli, nдgi ta unes, et sьnnib lхvi.

Ja mхni pдev hiljem sьnnitaski ta Periklese, Xanthippose poja."

,

Peale meditsiiniliste probleemide otsiti unenдgudelt abi ka riiklikes

kьsimustes. Spartas toimusid iga-aastased ,,eforad" — viie kцrgema

riigiametniku templiuned, mille jдrel koostati vхi muudeti seadusi. Et

riigimeeste vхimed jдid tihtipeale kasinaks, loodi riiklike kьsimuste

tдhtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselised ennustajad.

Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe ддres Parnassose

mдe nхlval. Delfi oraakli tegutsemisest on teateid alates VII saj.e.Kr.

Ekstaatilisse seisundisse viidud naisprohvet pььtia andis tдhtsaid

ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. pььtiamдnge, mis olid muusikalis-

sportlikud vхistlused ja mida peeti nagu olьmpiamдngegi iga nelja aasta

jдrel. Pььtiamдnge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini e.Kr.,

seega umbes 900 aastat.

Teatavasti oli Delfi oraakel pьhitsetud ennustusjumal Apollonile, kes oli

ьhtlasi Pдikese jumal. Apolloni kaksikхde Artemis, nхidusjumalanna, oli aga

K u u jumalanna. Nii seostati ennustamist ja maagiat kah^ peamise

taevakehaga.

Pььtia nimetus on vхib-olla seotud Delfi oraakli eellooga. Varem valitses

Delfit draakon Python, kes olevat oma raske kehaga lцmastanud mдgesid.

Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja

rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.

V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad, et Delfi pьhamu kajastas Kreekas

Kreeta kultuuri mхju.

Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje arvates ,,хhujumalate" vхitu

vanemate paikkondlike maajumalate ьle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk

manteia (oraeula on rooma termin) algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale.

Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vхrdkuju

Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototььp).

Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et

Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.

Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt.

1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste

samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.

2. Kui jдrjekord kдtte jхudis, teatas saadik oma kьsimuse spetsiaalsele

preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — pььtiale.

3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jдril

ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi nдritud teatud

taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult.

Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui

saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru, tхlgendas seda teine

preester — eksegeet.

Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.

Viimane Lььdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma

rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit

ta vхib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega

teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud хige

vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning

lambatalle.

Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka

sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse

nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust oma

raske kehaga lцmastanud mдgesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu

noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid

teada Zeusi tahet.

V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad, et Delfi pьhamu kajastas Kreekas

Kreeta kultuuri mхju.

Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje arvates ,,хhujumalate" vхitu

vanemate paikkondlike maajumalate ьle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk

manteia (oraeula on rooma termin) algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale.

Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vхrdkuju

Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototььp).

Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et

Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.

Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt.

1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste

samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.

2. Kui jдrjekord kдtte jхudis, teatas saadik oma kьsimuse spetsiaalsele

preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — pььtiale.

3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jдril

ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi nдritud teatud

taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult.

Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui

saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru, tхlgendas seda teine

preester — eksegeet.

Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.

Viimane Lььdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma

rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit

ta vхib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega

teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud хige

vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning

lambatalle.

Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka

sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse

nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust

ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lхpetas oraakel tegevuse.

Muuseas on Delfi oraakli pдrast ka ,,pьha sхda" peetud. See oli 352.

a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma poliitilisi sihte

silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud

Delfi templi vara ning maksid sellest sхduritele palka. Kreeklased said

Makedoonia Aleksandrilt lььa ja Delfi oraakel sдilitas veel mхneks

sajandiks oma funktsioonid.

Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vдhem tдhtsaid oraaklipaiku. Tuntuim

ja vanim oli Dodona tammehiis. See asus Pхhja-Kreekas muistses Epiirias,

kus pьhade tammede kohina jдrgi pььti Zeusi tahet teada saada.

Dodona hiiest rддgib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiis

asutatud juba enne VI sajandit.

Ajaloolase M. Hvostovi andmete kohaselt elas just Dodonas muistne

helleenide hцim, kelle nime jдrgi hakati edaspidi nimetama kхiki kreeklasi

helleenideks ja kreeka kultuurimхju hellenismiks.

Oma tegevuse lхpetas Dodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona

oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mхttelisi ennustusi. Nдiteks цelnud ta

Lььtia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pдrsia sхja kohta nхu kьsima:

,,Kui iiletad Halyse jхe, purustad suure riigi!" Kroisos ьletas jхe... ja

purustas oma riigi!

Spartalased olevat enne kui arkaadlastega sхtta astusid, kьsinud sхja

tulemust. Vastus olnud lakooniline: ,,Sхda' pisarateta." Spartalased

vхitsid, kaotamata ьhtegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud,

naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii

arvab skeptik A. Beljavski. Minu arvates vхiks viimast ennustust siiski

хigeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas vхi

vххrsil). Ja vхita sхda ilma ьhegi kaotuseta pole just kergesti

prognoositav sьndmus.

Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis ja Delfi lдhedal Abais.

Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pьhamu.

Kreeka-Pдrsia sхdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mхlema poole vдejuhid ka

oma unenдgudest. Herodotose andmeil olevat Pдrsia kuningas Xerxes 1

sхjakдigu Kreeka vastu ette vхtnьd oma unenдo tхttu. Ta nдinud unes

jumalust, kes andnud kдsu Hellasega sхdida.

Plutarehose andmeil nдinud Kimon, Kreeka vдejuht Kreeka-Pдrsia sхjas, enne

Egiptusse ja Kьprosele soori-tatud sхjaretke und:

,,Ta nдgi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise vahele on kuulda ka

sхnu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"

Unenдgu tхlgendanud Kimoni sхber, uneseletaja Antifi-los nii:

,,Koer — see on vaenlane. Kхne ja haukumise vaheldumine on Pдrsia vдgi, mis

koosneb nii kreeklastest kui barbaritest. Koerale meelepдrane olla —

tдhendab surra.""

Nii juhtuski, et Kimon tхi Kreekale vхidu, kuid hukkus ise Kьprose juures

peetud lahingus 449 a.e.Kr.

Herodotosel on veel teateid Ateena endise tьranni Hippiase kohta, kes oli

sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning vхitles Maratoni lahingus

pдrslaste poolel. Herodotos kirjutab:

,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni alla pдrast seda,

kui ta eelmisel ццl oli nдinud [...], et ta inagas oma lihase emaga. Seda

unenдgu seletas ta nхnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuesti vхimule

ning sureb vanul pдevil oma kodumaal. Nхnda tхlgendas ta siis oma unenдgu."

Maratoni lдhistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja ьks liikuv hammas

kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jдtkab:

,,Kui aga hammas nдhtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:

,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial seda oma vхimu alla. Selle

osa, mis хigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.

Hippias oletas siis, et unenдgu on sel viisil tдide lдinud."

Nagu ajaloost teada, kaotasid pдrslased Maratoni lahingu vдiksemaarvulise

Kreeka sхjavдe vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembris

surmavalt haavata.

Herodotos pajatab ka kuulsast Termopььlide lahingust. Delfi oraakel oli

ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik vхi Sparta kuningas

peab hukkuma. Herodotos kirjutab:

,,Termopььlides vьbivatele helleenidele oli ennustaja Magistias pдrast

ohvriloomade silmitsemisf kхige esimese-m цelnud, et neil tuleb koidikul

surra."

Herodotos rддgib ka Termopььlide raidkirjast:

,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui

lдbisid teel just Speraeheiose vood.

Ennustaja kьll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta

nььd spartalaste kuninga vдest."

Endelisi mдrkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.

Ьldtuntud on seik, et Aleksander nдgi enne Foiniikia linna Tььrose

vallutamist kilbil tantsivat saatьrit. Unesele-taja Aristandes ьtles, et

see tдhendab ,,Sa Tyros" (sinu Tььros).

Aleksander vхttis nхuks Tььrost rьnnata ja vallutas linna.

H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vдgi pддsenud Aasia-

sхjakдigul vaid tдnu vдepealik Dionysose hoiatavale unele.

Enne 332. a.e.Kr. Pдrsiasse ettevхetud sхjaretke kьlastas Aleksander veel

ьht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:

,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palverдnnaku Siva

oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste

veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid

Amonit Zeusiga.

Aleksander kьsis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele

kinnituse. Plaanitsedes riskantset sхjakдiku kogu Pдrsia vallutamiseks ning

pхrgates seejuures makedoonia ьlikute vastuseisule, otsustas ta, et

ьldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polьtikat."

Makedoonia Aleksandrile mддratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni

enne oma surma. Ta ьtles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa pдeva pдrast

Babьlo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr.

Babьlonis.

Plato andmeil nдinud ennustavat und ka kuulus mхttetark Sokrates. Kolm

pдeva enne oma sunnitud enesetappu цelnud ta sхber Kritiasele, et sureb. Ta

nдinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose vдrssi.

Vдrsis oli цeldud: ,,Kolme pдeva pдrast langed sa maapinnale."

Vana-Kreeka perioodil kujunesid vдlja ka pхhilised ennustuskunsti, mantika

moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid

luud, viled, kдejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune,

kristall, хli, tuli, ohvrilooma sisikond, tдringud, kivid, lamp, laip,

kььned, muna, linnud, pulgad, хhk, numbrid, tдhed, endelised sьndmused jt.

Ega tдnapдeval palju uuendusi olegi juurde mхeldud — ehk ьksnes kohvipaks,

kaardid ja taldrikukeerutamine.

4. VANA-ROOMA

Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse

753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lддne-Rooma riik germaanlaste ja

teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia

rahvad — etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr.

omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada.

Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) jдrgi ennustamist. mida harrastasid

etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses

(haruspeksia) vхime дra tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id.

Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on

arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega — pьromantiaga, mille

vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud

organismi tule sьmboliks. Vanimad maksaennustamise teated on pдrit Vana-

Sumerist.

Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas

oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja

algas uus, vabariiklik ajajдrk.

Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lхppu

unes ette nдinud.

Rooma kuningliku perioodi kohta on mдrkmeid ajaloola-sel N. Ma?kinil:

,,...sageli pццrduti nхu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes

arfasid jumala tahte lindude lennu jдrgi ja selle pхhjal, kuidas nokivad

teri pьhad kanad. Pдrimuse jдrgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult

aga vist vabarngi algul nn. sibьlliraamatud. Nende raamatute koostajaks

peeti ennustajat, Kyme sibьlli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid

kreeka-keelseid ennustusi. Sibьlliraamatute poole pццrduti vaid

erakordsetel juhtudel. Nende sдilitamine oli usaldatud erilistele

preestritele ja tхlgendajatele."

Lisada vхiks veel seda, et sibьlliraamatud hдvisid Rooma tulekahju ajal 83.

a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali kдskis Rooma vдejuht Stilieho

aastal 400 pхletada.

Esimeseks sibьlliks on peetud Trooja kuninga Priamose tьtart Kassandrat.

Kreeka mхjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibьlli.

Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka

koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Lхuna-Itaalia lддnerannikul

Napoli lдhedal. Rooma vцimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.

Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia ьha rohkem ka kultuurilisi

mхjutusi. Eriti suur oli Kreeka mхju. Kreeka pхhilised jumalad vхeti ьle

nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama

Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars,

Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale

Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.

Selle jumalate rea tхin, et nдidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on

sдilitanud oma pхhilise nimekuju ja funktsiooni.

Ennustusvхimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On nдiteks

teateid suurest Sitsiilia orjade ьlestхusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6

aastat orjade kдes, vermiti isegi oma mьnte ьlestхusu juhi Eunuse

portreega. Alles mitme konsuli ьhendatud armeed suutsid orjadest vхitu

saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Ma?kin jдrgmist:

,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega kдis kaasas vхimeka maagi ja

ennustaja kuulsus. Rддgiti, nagu oleks Eunus suure sььria jumala Athagali

kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati sььria tsaaride nimega

Antioehoseks."

Ьlestхusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga tema loovutas oma vхimu

Eunusele kui populaarsemale.

Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tхusid Sitsiilia orjad jдlle

ьles. See oli 104.-101. a.e.Kr.

N. Ma?kin kirjutab:

,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas

selleks loomade sisikonda. Salvius vхttis endale nimeks Triphon."

Ka seekord oli ьlestхusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks

tдhtede jдrgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.

Huvitav! Kui eelmise ьlestхusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile,

siis kuidas talitati kahe ennustajaga?

Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusvддrsemaks

vхi ka operatiivsemaks kui astroloogiat.

Kuigi roomlastel olid omad sibьllid, pццrdusid nad erakordsetes olukordades

Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago

vдejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sхjavдe ja oleks vхinud

rьnnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma

raamatus ,,Hannibal" nхnda:

,,0raakel luges ьle jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua.

Ta andis ka nхu, kuidas seda teha. Sьs aga lisas: ,,Kui te, roomlased,

nхnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord

muutub хnnelikuks )a vхit sхjas jддb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad

edenevad hдsti ja ta pддstetakse, saatke Apolloni pььtiale kinke

sхjasaagist ja raha, mida saate sхjasaagi mььgist. Austage sхjamehe

relvastust, hoiduge ohjeldamatust lхbutsemisest."

Aga ka see, Rooma riigile kхige ohtlikum sхda, II sхda Kartaagoga. olevat

alguse saanud Hannibali unenдost. Selle tagajдrjel olevat ta otsustanud

Kartaago valitsejate nхusolekuta rьnnata Rooma ,,mхjusfддri" kuuluvat Sagun-

tumi linnд. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:

,,Arvatavasti sellel ajal levisid sхdurite ja mitte ainult sхdurite seas

kuuldused imepдrasest unenдost, mida Hannibal nдinud ja mis ennustanud

vхitu."

Ьks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sхja jooksul oli aastal 216,

veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sхjavдele lхksu: jдttis

oma laagri nдiliselt maha, kullahunnikud nдhtaval, lхkked pхlemas. Ise aga

jдi tee ддrde varitsema, et ootamatult rьnnata. Luure teatas konsul Marius

Statiliusele, et tegemist on arvatavasti lцksuga, ja otsustati kindlustatud

laagrist mitte vдljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:

,,Marius Statiliuse teadaanne pхhjustas efekti, mis oli vastupidine

sellele, mida ootas Emilius Paulus. Sцdurid hakkasid veel valjemalt ja

otsustavamalt nхudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral

lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis kдsu teele asuda ja

vaid viimasel hetkel хnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide

riviembleemid kanti juba vдravast vдlja, kui Emiliuse saadik teatas

Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet

(minu sхrendus — I.S.).

Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda

ьleskцetud sхdureid, et pццrdutaks tagasi laagrisse."

Seega — kui haned pддstsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma

impeeriumiga!

On sдilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma kхnemees Ci,cero nдgi unes

tulevast Rooma keisrit Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas.

Muuseas oli Augustus see, kes vхitis 31. a.e.Kr. relvastatud vцimuvхitluses

Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.

Ьldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. mдrtsil 44. a.). On teada, et sibьll

oli Caesarit hoiatanud 15. mдrtsi eest. Teel senaatorite nхupidamisele

kohanud Caesar sibьlli ja цelnud, et 15. mдrts on kдes, aga midagi erilist

pole juhtunud. Sibьll vastanud: ,,Kдes, kuid mitte lдbi!"

Edasi kirjutab ajaloolane Grube:

,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest ццsel hirmsaid unenдgusid

nдinud. Sьdamest palus Calpurnia 15. mдrtsi hommikul, et Caesar koju jддks.

Tхesti tahtis Caesar abikaasale jдrele anda ja konsul Antoniusel enese

asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga ьks Brutuse sugulane tuli ta

jдrele ja meelitas teda, nii et ta ligi lдks."

Tagajдrg on teada — 23 noahaava.

Mida Calpurnia nдgi? V. Bitneri andmete jдrgi nдinud ta unes, et mehe bьst

jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud nдha pistodadega mхrvareid.

PIIBEL UNENДGUDEST

Piiblist leiame 12 prohvetliku unenдo kirjeldust. Need on 1 Moosese,

Kohtumхistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lдhemalt.

1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenдgu. Jehoova ilmutab end unes

ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvхsa

tulevast vхimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.

1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenдost. Jumala ingel selgitas talle

Labani riukaid ja kдskis oma sьnnimaale minna.

1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi unenдgu, mida ta jutustas

oma vendadele.

,,Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid vдljal ja vaata, minu vihk tхusis

дkki ьles ja jдi ka pьsti seisma ja vaata, teie vihud tulid tema ьmber ja

kummardasid minu vihu ette."

Ja tema vennad ьtlesid temale: ,,Peдksid sina хieti kuningaks meie ьle

saama? Kas sa peaksid хieti valitsema meie ьle? Ja nemad vхtsid teda veel

enam vihata, tema unenдgude pдrast ja ta kхnede pдrast."

1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ьhest unenдost. ,,Ja ta nдgi veel unes

teise unenдo ja jutustas seda oma vendadele ja ьtles: ,,Vaata, ma olen unes

veel ьhe unenдo nдinud ja vaata, pдev ja kuu ja 11 tдhte kummardasid minu

ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma vendadele ja ta isa sхitles

teda ja ьtles temale: ,,Mis unenдgu see on, inis sa unes nдinud? Kas mina

ja su ema ja su vennad peavad хieti tulema ja sinu ette kummardama maani?""

1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao хukonnast. ,,Ja keldriteenrite

ьlevaataja jutustas oma unenдo Joosepile ja ьtles temale: Mu unenдo sees

oli nхnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu kьljes olid kolm

oksa ja need olid pakatamas, ta хied olid vдlja tulnud ja tema kobarate

kьljes olid marjad valmis saanud. Ja vaarao karikas oli mu kдes ja ma

vхtsin vunamarjad ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika

vaarao kдtte."

Ja Joosep ьtles temale: See on tema seletus: kolm oksa on kolm pдeva. Enne

kui kolm pдeva mццda saab, tхstab vaarao su pea ьles (keldriteenrite

ьlevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sind jдlle su

ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kдtte endise viisi jдrele kui

sa olid ta keldri ьlevaataja." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19.

,,Kui pagarite ьlevaataja (oli ka vangis koos keldriьlema ja Joosepiga —

I.S.) nдgi, et ta hдsti oli дra seletanud, siis ьtles ta Joosepi vastu:

,,Mina olen ka unes nдinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu pea peal.

Ja ьlema korvi sees oli kхiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud sхid

seda korvist mu pea pealt дra."

Ja Joosep vaatas ja ьtles: ,,See on tema seletus: kolm feorvi on kolm

pдeva. Enne kui kolm pдeva mццda saab, vхtab vaarao su pea otsast дra ja

poob sind ьles puusse ja linnud sццvad su liha sinu pealt дra." Nii see ka

juhtus.

1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenдgu seletama:

,,Ja vaarao ьtles Joosepi vastu: ,,Mu unenдos oli nхnda see: vaata, ma

seisin jхe ддres. Ja vaata, jхest tхusid ьles seitse lehma, mis lihavad

liha poolest ja ilusad pealt nдha ja nemad sхid aasa peal.

Ja vaata, teist seitse lehma tхusid nende jдrel ьles, vдetimad ja vдga

pahad pealt nдha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kхige Egiptuse maal

sдherdusi pahu nдinud.

Ja lahjad pahad lehmad sхid need seitse esimest lihavat lehma дra. Ja nemad

said nende kхhtu ega olnud tunda, et nemad nende kхhtu saanud. Ja nende

nдgu oli paha, nхnda kui ennegi. Ja ma дrkasin ьles.""

Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jдtkab vaarao nхnda:

,,Pдrast nдgin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tхusid ьhest

kхrrest, tдied ja head.

Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest дra kхrvetatud pead

tхusid nende jдrel ьles.

Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead дra."

Jдrgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse

nдlja-aastat, kus kхik kogutud vili дra sььakse. Joosep lisab:

,,Ja et unenдgu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on

Jumalast tхesti seatud ja et Jumal pea jхuah seda tegema."

Kohtumхistjate 7, 13-15.

On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitvдeosa ja rohkearvulise

Midjani sхjavдe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sхdurite

vestlust.

,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele ьht unenдgu ja ьtles:

,,Vaata, ma nдgin unes ja vaata, ьks kьpsetatud odraleib veeretas end

Midjanite leeri ja kui see telkidele kьlge sai, siis lхi ta neid, et nemad

maha langesid ja lхi alumise poole peale ja telgid olid maas."

Ja teine vastas ja ьtles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase

poja Kideoni mххk. Jumal on ta kдtte andnud Midjani rahva ja kхik leeri."

Ja see sьndis kui Kideon unenдo juttu kuulis ja selle seletust, siis

kummardas tema ja lдks tagasi lisraeli leeri ja ьtles: ,,Tхuske ьles, sest

Jehova on Midjani leeri teie kдtte andnud.""

Ja nii see sьndiski.

Tanieli 2. pt.

Paabeli kuningas Nebukadnetsar nдgi und, aga Kaldea targad ei saanud seda

seletada, ning mддrati seetхttu hukkamisele.

,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ьhes nдgemises ццsel. Siis kiitis

Taniel taeva Jumalat.

Taniel lдinud ku'ninga juurde ja kхigepealt jutustanud talle vaid kuningale

teadaolnud unenдo:

,,Sina, kuningas, nдgid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju

oli suur ja tema au selgus oli vдga kallis, see seisis su kohal ja oli

hirmus pealt nдha.

Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta kдevarred hхbedast, tema kхht

ja puusad olid vasest. Tema sддred olid rauast, tema jalad olid muist

rauast, muist savist.

Sa nдgid, kui ьks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kдtega ja lхi kuju

tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki.

Siis pekseti rusuks ьhtlasi raud, savi, vask, hхbe ja kuld ja said дra

nхnda kui pхrm viljapeksu pхranda pealt ja tuul viis need дra ja neile ei

leitud ьhtegi paika.

Aga kivi, mis kuju •maha lхi, sai suureks mдeks ja tдitis kхik maailma.

See on see unenдgu. Nььd tahame kuninga ette цelda, mis see tдhendab.

Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud

kuningriigi, vдe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.

Ja sinu jдrel tхuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas

kuningriik, mis vasest, mis kхige maa ьle peab valitsema. Ja neljas

kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepдrast et raud kхik puruks

peksab ja vaeseks teeb. Nхnda peab see, otsegu raud, mis kхik asjad pihuks

lццb, rusuks peksma ja pihuks lццma.

Et sa aga oled nдinud jalad ja sхrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast

olevat, on see: see peab ьks lхhkilццdud kuningriik olema, aga raua tugevus

on seal sees, nхnda kui sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat.

Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see: teine osa

kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.

Et sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad

end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jдд mitte teineteise kьlge

kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""

Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see хige seletus.

Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenдgu.

,,...ma nдgin ja vaata, ьks puu oli kesk maa peal ja ta kхrgus oli suur.

Suur oli puu ja jдme ja ta kхrgus ьletas taevast saadik ja see oli nдha

kхige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli

toidust kхigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid

Страницы: 1, 2